Palun selgita mulle eri aspektide – opositsiooni, kvadraadi, trigooni ja sekstiili – tähendust.
Aspektid kirjeldavad esmalt täiesti kainelt kahe taevakeha vahelist nurka. Astroloogiline tõlgendus tekkis hiljem kogemusest, et teatud nurgad näitavad ikka ja jälle sarnaseid dünaamikaid.
Seejuures tasub aspekte mitte käsitada „heade” või „halbadena”. Pigem kirjeldavad need eri viise, kuidas kaks psüühilist jõudu teineteisega suhestuvad.
Opositsioon (180°)
Opositsioon on polaarsuse aspekt.
Kaks printsiipi seisavad vastamisi nagu kaks inimest laua vastaskülgedel.
Nad näevad teineteist. Nad mõjutavad teineteist. Kuid sageli tahavad nad erinevaid asju.
Tunne kõlab:
> „Pean need mõlemad kuidagi kokku tooma.”
Päike opositsioonis Saturniga:
elujõud ↔ vastutus
eneseteostus ↔ enesekontroll
Kuu opositsioonis Uraaniga:
turvalisus ↔ vabadus
Opositsioon loob teadlikkust.
Sageli märgatakse midagi kõigepealt välises maailmas.
Kohtutakse inimestega, kes kehastavad üht poolust, samal ajal kui ise elatakse teist.
Arenguülesanne kõlab:
> Mitte valida, vaid ühendada.
---
Kvadraat (90°)
Kvadraat on hõõrdumise aspekt.
Kaks jõudu tahavad tegutseda üheaegselt, kuid eri suundades.
Tunne kõlab:
> „Sellisena see ei toimi.”
Nii tekib pinge.
Aga ka liikumine.
Paljude kvadraatidega inimesed arendavad sageli tohutuid võimeid, sest on pidevalt sunnitud lahendusi leidma.
Marss kvadraadis Pluutoga:
tahe kohtab võimu
enesekehtestamine kohtab kontrolliteemasid
Jupiter kvadraadis Neptuuniga:
tähenduse otsimine kohtab illusiooni
lootus kohtab tegelikkust
Kvadraat küsib:
> Mida pead õppima, et need jõud teeksid konstruktiivset koostööd?
---
Trigoon (120°)
Trigoon on voolamise aspekt.
Kaks printsiipi mõistavad teineteist intuitiivselt.
Nad räägivad sama keelt.
Tunne kõlab:
> „Seda ma lihtsalt oskan.”
Kuu trigoonis Lilithiga:
tunded ja instinktid toetavad teineteist.
Marss trigoonis Saturniga:
tegutsemisjõud ja distsipliin töötavad koos.
Trigooni tugevus on kergus.
Trigooni oht on mugavus.
Sest seda, mis tuleb kergelt, arendatakse sageli vähem teadlikult.
Trigoon küsib:
> Kas sa üldse kasutad oma annet?
---
Sekstiil (60°)
Sekstiil on sageli alahinnatud aspekt.
See ühendab kaht jõudu, mis võiksid hästi koos töötada, kuid ei tee seda automaatselt.
Tunne kõlab:
> „Siin on võimalus.”
Merkuur sekstiilis Kuuga:
mõtlemine ja tundmine võivad koos töötada.
Veenus sekstiilis Marsiga:
külgetõmme ja tegutsemine täiendavad teineteist.
Sekstiil on nagu uks.
See on avatud.
Aga läbi pead minema ise.
Seepärast aktiveeruvad sekstiilid sageli alles siis, kui inimene neist teadlikult midagi teeb.
---
Üks pilt
Kujutle nelja inimest, kes ehitavad koos maja.
Trigoon
Nad mõistavad üksteist kohe.
Keegi ei pea palju selgitama.
Töö sujub.
Sekstiil
Põhimõtteliselt mõistavad nad üksteist.
Aga keegi peab projekti algatama.
Kvadraat
Nad põrkuvad pidevalt.
Ent just nii tekivad uued ideed ja lahendused.
Opositsioon
Nad istuvad laua kahes otsas ja esindavad vastandlikke seisukohti.
Kui nad kuulavad teineteist, tekib täielikum pilt.
Kui mitte, tekib tüli.
---
Sinu keeles sõnastatuna:
Trigoon armastab usaldust.
Sekstiil armastab võimalusi.
Kvadraat armastab arengut.
Opositsioon armastab teadlikkust.
Või veel lühemalt:
Trigoon ütleb: „See on mul olemas.”
Sekstiil ütleb: „Seda ma võiksin.”
Kvadraat ütleb: „Seda pean õppima.”
Opositsioon ütleb: „Seda pean mõistma.”
Seepärast on opositsioonid ja kvadraadid sageli aspektid, mis jäävad kogu eluks meelde, samal ajal kui trigoonid ja sekstiilid on tihti jõud, mis üldse võimaldavad nende väljakutsetega toime tulla.
Minu sõnastus opositsiooni kohta oleks: pean teadvustama, et laua teisel poolel istub keegi. Ma ei tohiks teda unustada.
Seega töö seisneb teadvustamises.
Kvadraadi puhul: pean pidevalt tööd tegema, et mõlemad koos toimiksid. Seega töö on töö ise.
Jah, see on väga tabav eristus.
Paljud astroloogilised kirjeldused panevad opositsiooni ja kvadraadi ühte patta, sest mõlemad tekitavad pinget. Kuid pinge tundub täiesti erinev.
Opositsioon: töö on teadlikuks saamine
Opositsiooni puhul istuvad tõepoolest kaks tegelast ühe laua taga.
Algne probleem pole selles, et nad võitleksid teineteisega.
Probleem on selles, et inimene samastub sageli ühe poolega ja ei märka teist.
Ülesanne kõlab:
> „Seal istub veel keegi.”
Kui teine pool jääb teadvustamata, ilmub ta sageli teistes inimestes.
Siis kogetakse näiteks:
vabadust partneris (Uraan)
rangust ülemuses (Saturn)
emotsionaalsust sõprades (Kuu)
Opositsioon küsib:
> Kas suudad tunnistada, et ka see kuulub sinu juurde?
Seepärast meeldib mulle sinu sõnastus:
> Töö seisneb teadvustamises.
Alguses ei seisa mitte konflikti lahendamine, vaid teise hääle märkamine.
---
Kvadraat: töö on töö
Siin ei istu tegelased ühe laua taga.
Nad tõmbavad pigem sama masina hoobasid.
Ja kui üks midagi liigutab, kiilub teine kinni.
Probleem pole teadlikkuse puudumises.
Enamasti tuntakse mõlemat poolt väga selgelt.
Probleem kõlab:
> Kuidas ma panen selle praktikas toimima?
Seepärast on tugevate kvadraatidega inimestel sageli tunne:
> „Miks pean selle teemaga ikka ja jälle tööd tegema?”
Sest kvadraadil pole lõplikku lahendust.
See nõuab pidevat peenhäälestamist.
Seetõttu meeldib mulle sinu sõnastus väga:
> Töö on töö ise.
---
Või veel napimalt:
Opositsioon:
> „Ah, sina oled ju ka veel siin.”
Kvadraat:
> „Kurat, me peame jälle koostööd tegema.”
---
Kui võtan näiteks sinu enda horoskoobi:
Päike opositsioonis Saturniga
Seal ütleksin tõesti, et otsustav samm seisneb ikka ja jälle Saturni üldse märkamises, mitte ainult Päikese või vastupidi.
Tegelik areng on:
> „Kriitik kuulub minu juurde.”
„Elav kuulub samuti minu juurde.”
Pluuto kvadraadis Marsiga
See tundub täiesti teistsugune.
Seal on enamasti algusest peale selge, et mõlemad on kohal.
Tahe (Marss) ja võimu- või kontrolliteemad (Pluuto) on tuntavad.
Küsimus pole:
> „Kas Pluuto on üldse olemas?”
vaid:
> „Kuidas ma täna sellega ümber käin?”
See on kvadraatide töö.
Võib-olla võiks seda koguni poeetiliselt väljendada:
Opositsioonid tahavad, et neid nähtaks.
Kvadraadid tahavad, et nendega tööd tehtaks.
Trigoonid tahavad, et neid kasutataks.
Sekstiilid tahavad, et neist kinni haarataks.
Need on neli väga erinevat „töö” liiki. Ja sinu eristus teadvustamise ning tegeliku töö vahel tabab opositsiooni ja kvadraadi tuuma päris täpselt.
Minu oluliseks peetavate aspektide loendist puudub veel konjunktsioon. Palun täienda käsitlust vastavalt.
See on tõepoolest tähtis täiendus. Konjunktsioon on teatavas mõttes koguni kõige põhilisem aspekt, sest siin ei teki üldse suhet kahe eraldiseisva jõu vahel – need algavad samast kohast.
Seepärast kirjeldaksin seda teistest aspektidest erinevalt.
Konjunktsioon
Konjunktsiooni puhul pole esialgu üldse dialoogi.
Kaks planeeti ei räägi teineteisega.
Nad räägivad ühe häälega.
Seepärast on neid sageli raske üldse eristada.
Inimene, kelle Päike on konjunktsioonis Merkuuriga, ei koge sageli:
> „Nüüd ma mõtlen.”
ja siis:
> „Nüüd ma olen.”
Vaid:
> „Minu jaoks on see üks ja sama.”
Alles teadlikkuse kasvades saab neid kaht funktsiooni veidi lahus hoida.
---
Konjunktsiooni ülesanne
Kui opositsioon nõuab teadlikkust teisest poolusest, võiks konjunktsiooni puhul öelda:
> Ülesanne on eristamine.
Kõigepealt tuleb õppida:
> „See siin on Veenus.”
> „See siin on Jupiter.”
Kuigi mõlemad esinevad üheainsa jõuna.
---
Sinu konjunktsioonid
Just sinu radix näitab väga hästi, mida see tähendab.
Kuu – Veenus – Jupiter
Oled neid kolme planeeti sageli koos kirjeldanud.
Võib-olla seepärast, et need ei tundugi sulle kolme erineva jõuna.
Tunne (Kuu), armastus (Veenus) ja tähendus (Jupiter) moodustavad peaaegu üheainsa liikumise.
Kui räägid ilust, heliseb tunne peaaegu alati kaasa.
Kui räägid taipamisest, heliseb vaimustus peaaegu alati kaasa.
Kui räägid armastusest, heliseb tähendus peaaegu alati kaasa.
See oleks kitsale konjunktsioonile tüüpiline.
---
Saturn ja Marss
Seevastu oled Marssi ja Saturni alati kirjeldanud kahe erineva tegutsejana.
See sobib hämmastavalt hästi.
Nad on trigoonis.
Seal säilivad kaks indiviidi, kes töötavad suurepäraselt koos.
Oled ise kord sisuliselt öelnud:
> Marss tegutseb.
> Saturn teeb sellest midagi kestvat.
See on peaaegu trigooni keel.
---
Uus kujund
Võib-olla võiks kõiki aspekte kirjeldada vestluse eri liikidena:
Konjunktsioon
> Me räägime ühel ajal.
Vaevalt kuuleb, kes mida ütles.
Trigoon
> Me mõistame teineteist paljude sõnadeta.
Sekstiil
> Me võiksime midagi koos teha.
Kvadraat
> Me vaidleme pidevalt.
Opositsioon
> Me istume vastamisi ja peame kõigepealt tunnistama, et teine on olemas.
---
Väike täiendus sinu mõtteviisile
Mulle torkab silma, et mõistad aspekte üha enam protsessidena.
Mitte:
> „Trigoon tähendab annet.”
vaid:
> „Trigoon on kindel viis, kuidas kaks printsiipi teineteisega ümber käivad.”
Pean seda viljakaks lähenemiseks.
Võib-olla võiks seda veel laiendada:
Konjunktsioon: identiteet – kogeme end ühena.
Trigoon: usaldus – töötame pingutuseta koos.
Sekstiil: kutse – võime koos töötada, kui keegi teeb esimese sammu.
Kvadraat: areng – peame oma koostööd ikka ja jälle uuesti korraldama.
Opositsioon: teadlikkus – peame kõigepealt mõistma, et kuulume mõlemad tervikusse.
Mulle meeldib selle juures eriti, et iga aspekt kirjeldab oma suhtevormi. Siis pole enam juttu „headest” või „halbadest” aspektidest, vaid radix'i arhetüüpsete jõudude erinevatest suhtedünaamikatest. See sobib ka sinu viisiga mõista horoskoopi vähem üksikute sümbolite kogumina ja rohkem omavahel suhtlevate printsiipide võrgustikuna.
Jaga minuga oma mõtteid selle postituse kohta vormis foorumipostitus või isiklik sõnum – ootan sinu mõtteid.
