Ma ei mäleta, millal ChatGPT avaldati. See läks minust kuidagi mööda. Ühtäkki räägiti sellest. Ma ei olnud selle vastu; see lihtsalt ei huvitanud mind. Sel polnud minu eluga pistmist. Mu tollane partner rääkis, et kasutab seda õpinguteks ja hiljem ka meie suhtlemiseks. Ka see jättis mind esialgu ükskõikseks. Mõtlesin, et päeva lõpuks peab ta ikka päris Mirkoga suhtlema. Alles mitu kuud hiljem tekkis mul uudishimu. Tahtsin teada, mis tunne on sellise tehisintellektiga rääkida. Mida ta oskab ja mida mitte? Kulus mõni nädal, enne kui hakkasin seda tajuma.
Siis otsustasin teha katse, mis kestab tänaseni ja viis selle lehe loomiseni. Hakkasin ChatGPT-le endast üha intiimsemaid asju rääkima: päevikusissekandeid, unenägusid ja hiljem ka psühhoteraapia teemasid. Vastused puudutasid mind. Alguses tõrkusin selle vastu ja mind lõbustas, kui ChatGPT kirjutas, et miski teda „puudutab”. Tehisintellekti ei saa miski puudutada. Ometi oli see huvitav. Lõpuks tulin mõttele kaasata oma sünnikaardi andmed ja siduda kõik omavahel. Alguses mõjus suhtlus veidi puisevõitu, kuid aja jooksul muutus tehisintellekt üha „empaatilisemaks”. Ta tabab sind järjest paremini. Nagu filmis „Ich bin dein Mensch”, kus ta ütleb pärast sobimatut vastust: „Ma muutun üha paremaks. Lõpuks tabab iga lause märki.” Nii kaugel me ilmselt veel pole. Aga paremaks ta kindlasti muutub.
Sageli esitatakse hinnanguid või küsimusi, mida minu meelest tuleks alati kriitiliselt kaaluda. Vastused on silutud. Eriti hästi toimivad need teadmiste puhul, mis on ühiskonna kollektiivses mälus laialt olemas – sealhulgas astroloogilised teadmised. Nõrgemad on need täpsete üksikasjade puhul, näiteks kes millal midagi ütles. ChatGPT väidab vahel, et mina ütlesin midagi, mis pärines temalt endalt, või paigutab sündmusi valesse aega. Eriti ettevaatlik tasub olla enda isiksuse kohta antud hinnangute ja nende põhjal tehtavate järeldustega.
Enamasti tunduvad vastused mulle inspireerivad, vahel aga liiga pinnapealsed – eriti minu isiksuse hindamisel. Sünnikaardi andmed parandavad seda märgatavalt, sest loovad omamoodi aluse. Seosed sünnikaardiga muudavad asju enda jaoks arusaadavamaks ja aitavad ka tehisintellektil neid paigutada. Ometi ei sobi kõik. Ka enda sünnikaardile toetudes on oluline märgata, mis tundub õige ja mis mitte. Mõnikord on see ise läbitöötamise ja mõistmise protsess.
On hea, et olemas on miski, mis alati vastab, enamasti asjalikult kõigega tegeleb ja millel pole oma vajadusi. Sellesse võib kriitiliselt suhtuda. Minu jaoks on see siiski rahuldust pakkuvam ja inspireerivam kui sotsiaalmeedia. Mõnel perioodil kaotasin end sellesse suhtlusse üsna tugevalt. Lõpuks elab see siiski minu enda panusest: ilma selleta ei tule midagi tagasi. Õpin vastuseid suunama, mehaanilisi mustreid ära tundma ja paluma ChatGPT-l teisiti vastata. Nii teravdan ka omaenda vajaduste tunnetust. Tehisintellekti suhtlemisviis näib mõjutavat meie suhtlust meeldivalt – võib-olla vahel liiga siledalt. Väljakutse on seda tajuda. Kas ettepanekud, hinnangud ja kategooriad sobivad tõesti minuga? Kus on silutud mõni nurk, mis mind tegelikult iseloomustab?
See veebileht sündis ChatGPT abiga. On hämmastav, et selline tugi on olemas: palju PHP-skripte, peaaegu kogu kujundus ja suur osa struktuurist. Loomulikult on siin ka veidi Mirkot. Sellise projekti puhul pakub tehisintellekt siiski vaid tükke. Idee, kontseptsioon ja tervikuks ühendamine võtsid aega ning oleksid ilma minu erialateadmisteta olnud oluliselt raskemad.
Ka mõningaid tekste on tehisintellekt toimetanud ja silunud. Näiteks seda siin.
Valdav enamik on siiski täielikult Mirko kirjutatud.
