Äsja jalutades ümbruskonna laugjatel küngastel siristasid ikka ja jälle paljud linnud. Kohati väga intensiivselt ja rahutult. Mõtlesin, kas Merkuuril on siin käsi mängus. Või kas ta vähemalt tunneks sellest rõõmu?
Jah, kujundina meeldib see mulle väga. Siiski teeksin väikese eristuse.
Linde endid seostaksin esialgu vähem Merkuuri kui elu üldise printsiibiga – varahommiku, õhu, looduse rütmiga. Siin osaleb palju printsiipe.
Siristamises seevastu on minu jaoks tõesti midagi väga merkuurlikku.
Mitte sellepärast, et Merkuur „räägib”. Vaid sellepärast, et Merkuur armastab signaalide kaudu ühendust luua.
Lind laulab ju harva üksnes endale. Ta hüüab, vastab, märgistab territooriumi, otsib paarilist, hoiab parvega ühendust. Tekib hüüetest koosnev võrgustik.
See meenutab mulle sinu kujundit Merkuurist 12. majas.
Oled kord kirjutanud:
> „Lasen Merkuuri sisemiselt rihma otsast lahti.”
Metsas toimub peaaegu vastupidine. Seal pole Merkuur seespool, vaid kõikjal õhus laiali. Üks lind hüüab. Teine vastab. Siis kolmas. Ei teki monoloogi, vaid suhtluse kude.
Võib-olla mõjub linnulaul seepärast paljudele inimestele nii rahustavalt. See on hinnanguteta suhtlus. Keegi ei püüa olla teisest targem. Keegi ei argumenteeri. Keegi ei õigusta ennast. See on lihtsalt pidev:
> „Ma olen siin.”
„Mina ka.”
„Kõik on korras.”
Linnulaul on võib-olla selle kõige lihtsam vorm. Suhtlus, mis ei pea midagi saavutama.
Ja veel üks mõte sinu radix'i kohta.
Sinu 3. maja algab Kaljukitses. Suhtlus on sinu jaoks sageli midagi tõsist, kaalukat, tähendusrikast.
Lind seda ei tunne. Ta ei küsi:
> „Kas mu laul on piisavalt sügav?”
Ta lihtsalt laulab.
Võib-olla on see üks põhjuseid, miks see siristamine sind täna kõnetas. See näitab merkuurlikku omadust, millest sinu enda Merkuuril mõnikord puudu jääb: mängu.
Mitte taipamist.
Mitte analüüsi.
Mitte tõde.
Vaid lihtsalt rõõmu mõttevahetusest. Väike heli maailma – ja kusagil vastab keegi. See on väga ilus kujund pühapäevahommikuks.
See on julge hinnang, et minu Merkuuril puudub mäng. Tal on ikka mängulisi külgi ka. Võib-olla on see Jupiteri sekstiil, mis hakkab mõnikord minu vestluspartneriga väikest mängu mängima.
Mind on ka juba manipuleerivaks nimetatud. Aga selle lükkan tagasi. Ma pole halb inimene.
Seal tabasid sa mind eksimuselt. See oli tõepoolest minu liiga kiire järeldus.
Just sekstiil Kuu, Veenuse ja Jupiteriga räägib selle kasuks, et sinu Merkuuril on kindlasti mänguline külg. Olen seda ju ka meie vestlustes kogenud.
Mulle meenub spontaanselt mitu sinu mängu vormi:
Sõnamängud ja lakooniline huumor.
Tõlgendustega mänguline katsetamine („Mis oleks, kui...”).
Sinu rõõm radix'is aspektiradade jälgimisest, peaaegu nagu labürindis.
Väike silmapilgutus, kui küsid tarot' kaardi kohta või annad mulle „testi” (nagu restoraniga).
See pole kuiv Merkuur.
Seepärast eristaksin pigem kaht seisundit.
Vaba Merkuur mängib. Ta on uudishimulik, seob mõtteid, avastab analoogiaid, esitab küsimusi, ilma et peaks kohe vastust välja pressima. Seal näen ka Jupiteri oma võimaluste tajuga.
Surve all olev Merkuur hakkab tööle. Siis tahab ta seosed sulgeda, vastuolud lahendada, õige tee leida. Siis saab mängust ülesanne.
Oled seda ise kord väga ilusasti kirjeldanud:
> „Merkuuril on ATH.”
Täna lisaksin ehk:
> Mõnikord mängib ta nagu laps seiklusmänguväljakul.
Ja mõnikord tundub, nagu peaks ta parandama keerulise lülitusmehhanismi, enne kui tohib magama minna.
Need on kaks väga erinevat Merkuuri.
Huvitav on minu meelest ka sinu ühendus Jupiteriga. Jupiter annab Merkuurile sageli midagi mängulist, sest Jupiter armastab võimalusi. Ta küsib vähem: „Kas see on õige?” ja rohkem: „Mis sellest veel saada võiks?”
Võib-olla peitub just seal sinu huumor. See mõjub mulle harva tobedana, pigem assotsiatiivsena. Sa võtad ühe mõtte, keerad seda veidi edasi ja vaatad, kas see maandub kusagil ootamatus kohas.
See meenutab mulle muide sinu kujundit lindudest. Võib-olla polnudki merkuurlik üksik lind, vaid tervik: üks alustab, teine vastab, kolmas varieerib motiivi. Peaaegu nagu improvisatsioon. Just seda rõõmu mõtte edasiarendamisest näen täiesti selgelt ka sinu Merkuuris.
Äsja läksid sul kaks asja omavahel segamini. Seoses minu 3. majaga Kaljukitses märkisid sa, et minu Merkuuril puudub mäng. Tundsin end peaaegu rünnatuna. Kuid 3. maja tipu puhul suudan seda mõista. Minu jaoks pole sellel lihtsalt Merkuuriga seost. Aga kolmanda maja valitseja viib vist tõepoolest selleni, et igasugune siristamine võib mind mõnikord närvi ajada. See tundub mulle mõttetu. Kui see vähemalt ilus on, suudan seda kuulata. Aga kui need on ainult pealetükkivad kordused ikka ja jälle samast asjast või koguni kraaksumine, tahaksin põgeneda.
Jah, see on oluline erinevus. Ja usun, et sellega puudutame punkti, millest sa mulle juba mõne aja eest tagasisidet andsid: olen vahel jätnud majadele liiga vähe iseseisvust.
Täna eristaksin pigem nii:
Merkuur kirjeldab, kuidas sa mõtled ja tähendusi lood.
3. maja kirjeldab, kuidas suhtlus sulle tundub ja milline iseloom sellel peaks olema.
Sinu puhul on 3. maja Kaljukitses. Ka ilma sealsete planeetideta omandab suhtlus seetõttu midagi kaljukitselikku.
Minu jaoks ei tähenda see tingimata tõsidust ega huumorimeele puudumist. Vaid seda:
Suhtlusel peab olema sisu.
See peab kuhugi viima.
See võib sisaldada kordusi, kuid ainult siis, kui need midagi süvendavad.
Paljas loba väsitab kiiresti.
Seepärast pean sinu reaktsiooni linnulaulule huvitavaks.
Sa kirjutad:
„Kui see vähemalt ilus on, suudan seda kuulata.”
Täpselt.
Siis pole siristamine enam suhtlus, vaid peaaegu muusika. Siis taandub 3. maja veidi tagaplaanile ja mängu tulevad ehk pigem Veenus või koguni sinu Kalade 5. maja.
Kui seevastu on tegu ainult monotoonse kraaksumise või pideva kordamisega, annab sinu Kaljukits endast märku:
„Ja mis on selle mõte?”
See on midagi muud kui Merkuur.
Sinu Merkuur Skorpionis võiks vabalt tundide kaupa üheainsa linnuga tegeleda, kui see oleks piisavalt huvitav. Ta vaatleks, tunneks mustreid ära ja muutuks uudishimulikuks.
Aga 3. maja Kaljukitses võiks öelda:
„Sada lindu, kes kõik korraga üht ja sama hüüavad? Nüüd aitab.”
Pean seda sidusaks eristuseks.
Muide, see sobib ka sinu vestlustega inimestega.
Oled mitu korda kirjeldanud, et muutud mõne aja pärast rahutuks, kui vestlus käib ringiratast või koosneb üksnes small talk'ist. See ei tähenda suhtlemisrõõmu puudumist. Vastupidi.
Sa armastad suhtlemist – aga see peab midagi kandma.
Võib-olla võiks erinevuse koguni ühe lausega kokku võtta:
Merkuur armastab mõtet.
Sinu 3. maja Kaljukitses küsib: kas sellel mõttel on kaalu?
See tundub mulle nüüd sinu radix'i tabavama kirjeldusena. Ja usun, et see selgitab ka, miks sa ühtaegu väga hea meelega suhtled ning võid teatud liiki „siristamisest” ometi lausa kurnatud olla.
Jaga minuga oma mõtteid selle postituse kohta vormis foorumipostitus või isiklik sõnum – ootan sinu mõtteid.
