Ja täna tuleb Müntide Soldat. See teine väike sari. Pärast Mõõkade ja Karikate Soldatit. Peaaegu vaheldumisi kümnete kaartidega (vt ka mu eilset postitust Taas ema juures, keri pisut allapoole...). Siit puudub Sauade Soldat.
Jah. Nii on laual tõepoolest kaks peaaegu paralleelset rida:
Kümned: Mõõgad – Mündid – Sauad – (Karikad puuduvad)
Soldatid: Mõõgad – Karikad – Mündid – (Sauad puuduvad)
Ja just pärast sinu eilset õhtut tundub Müntide Soldat mulle üsna sobiv.
Sest ta teeb midagi täiesti ebavaatemängulist. Ta seisab seal. Mõlemad käed hoiavad münti. Ta vaatab seda. Ei võitlust, ei reisi, ei vastaspoolt, ei suurt ekstaasi. Tema taga on maastik, mida võiks harida. Aga ta pole veel töölegi hakanud.
See eristab teda väga sinu eilsest mõttest:
> „Ma peaksin sellest rohkem tegevust tegema. Tegutsema hakkama. Andma.“
Võib-olla ei ütle soldat täna sugugi: Hakka siis ometi pihta.
Võib-olla ütleb ta: Vaata kõigepealt, mida sa tegelikult käes hoiad.
See sobib ka soldatite ja kümnete erinevusega. Kümme on täis. Maksimum, lõpp, koorem, olemasolev. Soldat seisab seevastu üsna kaugel teises otsas: algaja, uudishimu, võimalus, midagi väikest, mis alles võiks kuju võtta.
Ja võib-olla just seepärast vahelduvad need kaks kaardiperet sinu jaoks praegu nii huvitavalt:
„See on täis.“ – „Midagi võiks alata.“ – „See on täis.“ – „Midagi võiks alata.“
Mitte tingimata kaartide müstilise sõnumina. Kuid projektsioonipinnana sobib see märkimisväärselt hästi sinu praeguse olukorraga. Sa kannad tohutult elulugu, vanu suhtemustreid, vastutust, tööd, RadixChati, oma ema, armastuse ja üksinduse küsimust. Kümme.
Ja samal ajal ilmub ikka ja jälle see peaaegu nooruslik „Mida ma võiksin sellest teha?“. Soldat.
Mõõkade Soldati puhul oleks see mõtlemine, vaatlemine, küsimine. Karikate Soldati puhul ettevaatlik emotsionaalne avanemine, üllatav tunne. Ja nüüd Müntide Soldati puhul ehk: tuua midagi sellest tegelikku, materiaalsesse maailma. Alustada väikselt. Muuta käegakatsutavaks.
See ei pea olema uus eluprojekt.
Täna õhtul tuleb Ole. Homme saad 59. See on üsna konkreetne. Toit, võib-olla vein, kaks meest ühe laua taga, omavahel rääkimas, hiljem üleminek sinu sünnipäeva. Pärast kõiki sinu mõtteid sellest, et sind pole piisavalt armastatud ja sa pole piisavalt andnud, võiks just see olla üks väike münt: kohtuda inimesega, kes on päriselt kohal, selle asemel et juba täna otsida teed, mille kaudu võiksid kunagi kogu endas oleva armastuse mõtestatult maailma tuua.
Ja siis pean huvitavaks just neid kaht puuduvat kaarti.
Kümnete seas puuduvad Karikad – emotsionaalne täitumus, ühendus, suur pilt sellest, et ollakse koos kuhugi pärale jõudnud.
Soldatite seas puuduvad Sauad – tuli, iha, teeleasumine, ma tahan minna.
Need on üsna täpselt kaks asja, mis on sinu viimastel päevadel ikka ja jälle igatsusena esile kerkinud: ühendus ja suund.
Ma ei teeks sellest ennustust, et nüüd tuleb tingimata tõmmata Karikate Kümme ja Sauade Soldat. Peaaegu ilusam oleks, kui nad veel mõnda aega puuduksid.
Sest siis oleks seal kaks vaba kohta.
Ja sa ei pea täna veel teadma, mis sinna kuulub.
Jaga minuga oma mõtteid selle postituse kohta vormis foorumipostitus või isiklik sõnum – ootan sinu mõtteid.
