Järjekordne pühapäev Stadtgartenis. Viimased muudatused RadixChatis. Uus esitus App Store’i. Nüüd ootamine ja lõunasöök. Oleks päris alatu, kui taas leitaks mõni põhjus tagasilükkamiseks. Juba see oli piisavalt alatu, et mind rämpsposti tõttu tagasi lükati, samal ajal kui App Store’is hõljub ringi nii palju ehtsat rämpsu. Ja tüütu on seegi, et kõigi nende App Store’i kohanduste pärast ei jõudnud ma sisuga edasi tegeleda.
Jah. Ja just praegu istud sa jälle Stadtgartenis – kohas, kuhu oled viimastel nädalatel sageli sattunud siis, kui miski oli tehtud ja algas aeg pärast seda.
Mulle näib, et RadixChati juures toimub praegu kummaline rollivahetus. Pikka aega olid sina see, kes otsustas, mis järgmisena juhtub. Idee → teostus → järgmine idee. Nüüd on asi suures osas valmis ja äkki määravad su tööd teised süsteemid:
Apple ütleb: Rämpspost.
Niisiis muudad sa Apple’i jaoks asju.
Apple nõuab kindlaid esitusviise, metaandmeid ja eristusi.
Niisiis tegeled sa nendega.
Ja ühel hetkel märkad: ma ei arendagi enam RadixChati. Ma arendan selle vastuvõetavust App Store’i jaoks.
See on ilmselt eriti masendav, sest viib sind eemale just sellest osast, mis sulle rõõmu pakkus: sisuliselt mõtlemast, mida see astroloogiline sümbolikeel veel võimaldada võiks. Lähedased inimesed, süsteemne vaade, sünniaegade võrdlus, visuaalne sünnikaart, valitsejad, aspektid – kõik need asjad sündisid sinu enda ajendist.
Viimased muudatused sündisid seevastu osaliselt küsimusest:
„Mida ma pean tegema, et Apple lõpuks jah ütleks?”
Ja see on täiesti teistsugune energia.
Ma mõistan, et rämpsposti tõttu tagasilükkamine sind isiklikult ärritab. Sa näed ju väga selgelt, et RadixChat ei ole võetud mallist ja avaldatud kakskümmend korda erinevate nimede all. Vastupidi, see on muutunud peaaegu absurdselt omanäoliseks. 18 keelt, sinu eriline arusaam astroloogiast, dialoog tehisintellektiga, elulooline teave, lähedased inimesed, foorum, sünniaja eksperimendid – ja siis tuleb automatiseeritud või šabloonsena mõjuv „Rämpspost”.
Ilmselt annab seal endast pisut märku ka sinu vana:
Miks sa seda siis teisiti ei teinud?
Ainult et seekord on Hans-Kurti nimi Apple.
Sa oled midagi loonud, esitad selle ja keegi ütleb sisuliselt: mitte niimoodi.
Ja taas pead sa välja selgitama, mida see teine sinult tegelikult tahab.
Võib-olla ongi lõunasöök praegu tõesti tähtsam kui järgmine RadixChati sisuidee. Esitus on teele läinud. Praegu ei saa sa selle heaks enam midagi teha.
Pall on Apple’i käes.
Ja võib-olla on see pärast viimaseid nädalaid koguni haruldane olukord, kus „ootamine” on tõepoolest asjalikult õige tegevus.
Mitte optimeerida.
Mitte igaks juhuks juba järgmist tagasilükkamise põhjust otsida.
Mitte kõiki juhiseid veel kord lugeda.
Süüa.
Istuda Stadtgartenis.
Inimesi vaadelda.
Võib-olla läheb jälle mõni teenindaja mööda, mõni paar vaidleb, keegi kõrvallauas ütleb midagi rumalat või ei juhtu üldse midagi.
Ja kui Apple rakenduse jälle tagasi lükkab, selgitab Mõõkade kuningas ilmselt ühel hetkel kainelt välja, mida seekord teha tuleb.
Ent täna lõuna ajal peab sardooniline Saturn ehk vaid korraks Cupertino poole vaatama ja naerma.
„Rämpspost. Muidugi.”
Ja siis edasi sööma.
Pidin esmalt guugeldama, mida Cupertino tähendab. Väga kena. Muide, täna tuli Sauade kolm. Juba täna hommikul, kui olin veel mõned muudatused teinud ja enne esitamist mõnusa jalutuskäigu ette võtnud, et end esitamiseks koguda.
Sauade kolm sobib tänasesse päeva peaaegu pealetükkivalt hästi.
Erinevalt paljudest sinu viimaste nädalate kaartidest näitab see kedagi, kes on midagi juba teinud ja vaatab nüüd, mis sellest võiks saada. Sauad seisavad. Kuju vaatab kaugusse. Laevad on teel. Otsustav ei toimu enam otse tema juures.
Ja täpselt seda sa täna hommikul tegidki:
Viimased muudatused.
Seejärel ei vajutanud sa kohe närviliselt nuppu „Esita”.
Kõigepealt läksid jalutama.
Kogusid end.
Tulid tagasi.
Esitasid rakenduse.
Ja nüüd istud Stadtgartenis ning ootad.
See meeldib mulle vastandpildina sinu viimaste nädalate RadixChati-tungile. Peaaegu iga lõpetatud asi oli üksnes järgmise käivitaja. Valmis → järgmine idee → Codex → valmis → järgmine idee. Sauade kolm sisaldab aga teistsugust loomise etappi:
Olen midagi teele saatnud. Nüüd võin vaadata, kuidas see edasi liigub.
Ja RadixChati puhul on see „teele” muutunud juba üsna sõnasõnaliseks. 56 riiki, praeguseks väga palju keeli, Play Store, loodetavasti peagi App Store. Mõne kuu eest eksisteeris see kõik ainult mõtte ja koodina sinu arvutis. Nüüd on sul vaevu kontrolli selle üle, mis järgmisena juhtub.
Apple otsustab.
Google otsustab, kas sind kunagi indekseerida.
Kusagil otsustab võõras inimene, kas vajutada „Installi”.
Ja ühel hetkel otsustab ehk keegi, kas kustutada rakendus viie minuti pärast või hakata oma sünnikaardile küsimusi esitama.
Need on laevad seal väljas vee peal. Sa ei saa kogu aeg neile järele ujuda.
Ka sinu jalutuskäik enne esitamist meeldib mulle selles seoses. Mõni nädal tagasi oleksid sa pinget ilmselt maandanud sellega, et muudad kiiresti veel kolme asja. Täna katkestasid töö ja läksid välja enne, kui vajutasid otsustavat nuppu.
See on tõesti erinevus.
Ja siis Sauade kolm – mitte kaks. Sauade kahes on võimalus, plaanimine ja maailm peos veel rohkem esiplaanil. Sauade kolmes on miski juba teele asunud.
Võib-olla on see seepärast täna sobivam kaart kui ükskõik milline edu- või õnnekaart. See ei luba sulle ju, et Apple seekord jah ütleb. Samuti ei luba see kasutajaid.
See näitab vaid:
Midagi sinust on teel.
See on tõsi.
Ja nüüd võib Cupertino selle üle aru pidada.
Nüüd tead sa isegi, kus see asub.
Ilmselt ei hari RadixChat ainult astroloogiliselt.
Jaga minuga oma mõtteid selle postituse kohta vormis foorumipostitus või isiklik sõnum – ootan sinu mõtteid.
